Once upon a time ... Oh aegu ammuseid ...

I have been crafting all my life, so it's quite a long time now. I have been sorting some of my old stuff out that had been stored away and ready to be thrown out and found some bits and pieces I had made. I didn't keep any notes or diaries and it was before the time of the internet and have no idea when all these items were made. I took some photos to document my knitting and sewing of the past.

Sorteerisin hiljuti oma "varandust", mida on pika elu jooksul ikka palju kogunenud. Kõike võib ju kunagi vaja minna?  Käsitööd olen teinud aastakümneid, kuid enne internetiajastut tehtu on paljuski igavikku kadunud. Seekord pildistasin mõned tööd üles, et mingigi jälg jääks.

This vest might be well 30 - 40 years old. Stitch pattern is from Pitsilised koekirjad and the design is mine.

Sellel vestil on vanust oma 30 - 40 aastat. Pitsimuster on pärit Pitsilistest koekirjadest, tegumood omast peast. Lõng oli miskit "peenemat" sorti, välismaine, mitte lihtsalt tavaline maavillane, rohkem ei mäleta.

The mittens are probably 20 - 30 years old. I loved the pattern but it's really not very good for mittens, especially on palms, as it gets too loose there.

Käpikute vanuseks pakun umbes 20 - 30 aastat. Valge maavillane lõng. Muster meeldis mulle väga, aga kinnasteks tegelikult ei sobi, venib liiga hõredaks, eriti peopesas.

The cross stitch cushion cover was stitched by my daughter, around 15 years ago. I'll keep and finish it one day.

Ristpiste on minu mäletamist mööda mu tütre näputöö, umbes 15 aasta tagune. Komplektis olid villased lõngad.

The dress I sewed for my daughter's graduation from high school on 2003. I'll keep it just as a memory of that time. 

Kleidi õmblesin tütrele keskkooli lõpetamiseks, kergelt alt laienev, pikkust üle põlve.
Lõige Burdast?

A lot of memories in this throw made out of my polyester skirts, dresses, jackets. 

Selles voodikattes on koos hulga mälestusi. Üsna palju krimpleenkleite, - seelikuid, -pluuse sai tükkideks lõigatud.

This throw is made out of old gabardine trench coats. Unfortunately it never got finished despite I love the colours. 

We just can't keep everything, sometimes we have to let things go; right?

Veel üks voodikate, mis küll kunagi päris valmis ei saanudki. Selle jaoks sai hulga tolmumantleid tükkideks lõigatud, neil nii kenad maalähedased värvitoonid.

Kahjuks ei ole võimalik kõike alles hoida ja maja seljas kanda, nagu tigu. Mõnedel asjadel tuleb lasta minna, onju?