Friday 27 December 2013

Charlie’s Mittens. Charlie käpikud.




The story of these tiny mittens began when I was knitting a previous pair of mittens.
Little Charlotte was sitting beside me, and she constantly admired and caressed the half-finished mittens. ‘How lovely and soft and warm and much better than store-bought they are!’ This was the first time in her life she had seen how to knit mittens. She tried to follow the pattern and see how black and white squares of the pattern turned to black and white loops on the needles. It was a great joy for her to see how the thumb was knitted in the thumb hole. It was really heartwarming for me to see the child so interested in the process. This girl had to get her own mittens for Christmas, despite the fact that here in England it isn’t really so cold in winter time, snow is rarely seen here and children are running around with jacket or coat buttons open rather than warmly wrapped in shawls, hats and mitts. So these mittens were born without any sort of rules to comply with and in the girl's favorite color - yellow.

The pattern is from the Kihnu Roosi Käsitöökogu, pattern number 47.
It’s a beautiful pattern, but I couldn’t remember it; so I had to draw it up in Excel and follow it stitch by stitch.
My project page in Ravelry. 




Nende pisikeste käpikute lugu sai alguse siis, kui ma eelmist kindapaari kudusin. Väike Charlotte istus mu kõrval, aina imetles ja paitas poolikuid kindaid: küll on ikka ilusad ja pehmed ja soojad ja palju paremad, kui poest ostetud! Laps nägi esimest korda elus, kuidas kindaid kootakse. Ajas näpuga mustris järge ja vaatas, kuidas mustast ruudukesest saab must silmus ja valgest ruudukesest valge silmus. Pöidla kudumine tegi talle suurt rõõmu, nähes, kuidas pöidla-auku kasvab pöial. Teeb ju südame soojaks, kui laps nii siiralt huvi tunneb? See laps pidi ju jõuluks oma kindad saama, vaatamata sellele, et siin Inglismaal eriti miinuskraade pole ja lapsed jooksevad pigem hõlmad laiali ringi, kui soojalt sissemässitult. Nii need kindad sündisid, ilma igasuguseid reegleid järgimata, neiu lemmikvärvi - kollased.
Muster pärit Kihnu Roosi Käsitöökogust, nr. 47.
Ilus muster, kuid meelde mulle mitte ei jäänud, pidin välja joonistama ja järge ajama kogu aeg.
Lõnga ja vardainfo Ravelry's.

Wednesday 25 December 2013

Time to keep my promise. Vana aasta võlg.


In September 2013, my blog reached 100,000 visitors and to commemorate that I decided to give a free gift to the winner of a draw. Unfortunately the  winner did not contact me so I decided to announce as the winner Martaberta, who coincidentally was exactly my 100,000th visitor.
As Martaberta has a passion for knitting fish patterns, I decided to sew for her a knitting bag out of fish pattern fabric, added some butterflies and included butterfly stitch markers as well.
Who knows, maybe in the springtime she would like to knit some butterflies ;)



Mu blogi 100.000. külastaja täitumisel viisin läbi väikese loosimise ja lisaloosimise . Kahjuks pole võitjad ühendust võtnud. Et asi poolikuks ei jääks, läks väike auhind teele Martabertale, kel õnnestus olla täpselt sajatuhandes blogi külastaja. Kuna Martaberta on kirglik kala-kuduja , panin pakikesse kalamustrilise kudumiskoti, lisaks veel näpuotsaga liblikaid. Kes teab, ehk kevadepoole tuleb tal tahtmine liblikaid kududa ;)

Tuesday 24 December 2013

Merry Christmas! Häid jõulupühi!

Christmas Eve in Derby was like a sunny spring day. Returning from a long walk in Elvaston Castle grounds it started to rain, but the sun still shone. I looked around to see if there would be a rainbow, and there, a few hundred meters away on the pasture was a rainbow, resting both ends on the ground quite close to us. I've never seen a rainbow so close you could almost touch it! I guess a little Christmas miracle!
 Jõululaupäev Derby's oli lausa kevadiselt päikeseline. Jalutuskäigult naastes hakkas aga vihma sadama, kuid päike ikka paistis. Vaatasin ringi, et kas vikerkaart ka näha on. Ja sealsamas, paarsada meetrit eemal karjamaal oligi vikerkaar, mõlemad otsad maale toetumas!  Ma pole kunagi varem näinud vikerkaart nii lähedal, katsu või käega! Jõuluime vist!

Sunday 22 December 2013

Another Vintage Sweater. Veel üks vintage kampsun.




I have done a bit of Christmas knitting as many of knitters do at this time of year. I have knitted the Pinafore Jumper by Susan Crawford from A Stitch In Time, Knitting and Crochet Patterns, 1920-1949 Vol. 1. I followed just the stitch pattern from the book but not the technique for  knitting it. I knitted the jumper from the top down in one piece. Because the model is from the nineteen thirties, I decided to use a type of wool that gives a flavor of the era from Pure Southdown Wool. A seriously rough and firm woolen yarn, however after a washing and soaking in hair conditioner it feels somewhat softer. Fortunately, my daughter is not the princess from the fairytale The Princess and the Pea and can wear a sweater knitted in coarser wool on top of a shirt.


Needles: 4 mm for pattern, 3 mm for ribs and collar.



Swatch before and after washing.


Jõulukingiks sai kootud Pinafore Jumper raamatust A Stitch In Time, Knitting and Crochet Patterns, 1920-1949 Vol. 1. Järgisin ainult koekirja, kõik muu on omalooming. Kudusin ülalt alla ühes tükis. Alustasin seljaosa ülalt 70 silmaga vardail. Õlad kujundasin lühendatud ridadega. Varrukad on kohe otse kootud.
Kuna mudel on eelmise sajandi kolmekümnendatest pärit, otsustasin kasutada ajastuhõngulist villast lõnga Pure Southdown Wool.  Tõsine kare villane lõng! Peale pesu ja leotamist juuksepalsamis muutus küll veidi pehmemaks. Õnneks tütar pole mingi Printsess Herneteral ja saab pluusi peal karedamat villast kanda.
Vardad: 4 mm, soonikud ja krae 3 mm.