Dress, Burda Style 9/2015 pattern nr. 132.

I love to wear dresses. Even at home I am not a leggings person, so I decided to sew up a house-dress. I had some knit fabrics laying around and I had taken down the pattern from Burda magazine. It was meant for woven fabric but I had knit fabric, so I made some changes to the pattern. I omitted all darts, altered neckline and drafted the dress to be A-line. It worked well I think.

Õmblusisu rahuldamiseks õmblesin kodukleidi. Ma pole püksi-inimene ja retuusid on minumeelest ikka karupüksid, ükskõik kui peen nimi neile pandud poleks. Burda 9/2015 lõige nr. 132 pole mõeldud trikotaaźi jaoks, muud lõiget aga käepärast polnud. Laisk nagu ma olen, kasutasin seda lõiget, kuid jätsin kõik sissevõtuvoldid välja, muutsin kaelust ja tegin lõike A-kujuliseks. Päris hea näeb välja minuarust.

Once upon a time ... Oh aegu ammuseid ...

I have been crafting all my life, so it's quite a long time now. I have been sorting some of my old stuff out that had been stored away and ready to be thrown out and found some bits and pieces I had made. I didn't keep any notes or diaries and it was before the time of the internet and have no idea when all these items were made. I took some photos to document my knitting and sewing of the past.

Sorteerisin hiljuti oma "varandust", mida on pika elu jooksul ikka palju kogunenud. Kõike võib ju kunagi vaja minna?  Käsitööd olen teinud aastakümneid, kuid enne internetiajastut tehtu on paljuski igavikku kadunud. Seekord pildistasin mõned tööd üles, et mingigi jälg jääks.

This vest might be well 30 - 40 years old. Stitch pattern is from Pitsilised koekirjad and the design is mine.

Sellel vestil on vanust oma 30 - 40 aastat. Pitsimuster on pärit Pitsilistest koekirjadest, tegumood omast peast. Lõng oli miskit "peenemat" sorti, välismaine, mitte lihtsalt tavaline maavillane, rohkem ei mäleta.

The mittens are probably 20 - 30 years old. I loved the pattern but it's really not very good for mittens, especially on palms, as it gets too loose there.

Käpikute vanuseks pakun umbes 20 - 30 aastat. Valge maavillane lõng. Muster meeldis mulle väga, aga kinnasteks tegelikult ei sobi, venib liiga hõredaks, eriti peopesas.

The cross stitch cushion cover was stitched by my daughter, around 15 years ago. I'll keep and finish it one day.

Ristpiste on minu mäletamist mööda mu tütre näputöö, umbes 15 aasta tagune. Komplektis olid villased lõngad.

The dress I sewed for my daughter's graduation from high school on 2003. I'll keep it just as a memory of that time. 

Kleidi õmblesin tütrele keskkooli lõpetamiseks, kergelt alt laienev, pikkust üle põlve.
Lõige Burdast?

A lot of memories in this throw made out of my polyester skirts, dresses, jackets. 

Selles voodikattes on koos hulga mälestusi. Üsna palju krimpleenkleite, - seelikuid, -pluuse sai tükkideks lõigatud.

This throw is made out of old gabardine trench coats. Unfortunately it never got finished despite I love the colours. 

We just can't keep everything, sometimes we have to let things go; right?

Veel üks voodikate, mis küll kunagi päris valmis ei saanudki. Selle jaoks sai hulga tolmumantleid tükkideks lõigatud, neil nii kenad maalähedased värvitoonid.

Kahjuks ei ole võimalik kõike alles hoida ja maja seljas kanda, nagu tigu. Mõnedel asjadel tuleb lasta minna, onju?

Meine Nähmode Simplicity 3/2015, model 45 - 48. Hõlmik - kleit.

It was my first time to sew from Meine Nähmode Simplicity magazine. What I found different from Burda, Meine Nähmode patterns come with seam allowance included. I altered models 45 - 48, turned the pattern to a wrap dress. I added pockets to the side seams also. Quite happy with result.

Mitu nädalat olen otsinud hõlmik-kleiti, mida puhkuse ajal hommikumantlina kasutada või basseini äärde minnes peale tõmmata. Poest muidugi ei leia seda, mida otsima lähed. Seega asusin oma kangaid ja ajakirju puistama. Otsisin oma ajakirjadest hõlmik-kleidi lõiget, aga ei leidnud, aga leidsin lõike, mida oli lihtne kohandada. Esmakordne kogemus õmmelda ajakirjast Meine Nähmode Simplicity. Nagu pealkirjast näha, on see saksakeelne ajakiri. Saksa keelt ma ei oska, seega pidin google abil tõlkima. Kõike juttu muidugi ei jõudnud tõlkida, ja pole vajagi. Esmalt oli vaja uurida, kuidas on lood õmblusvarudega. Selgus, et need on lõikele juba lisatud. Esmakordne kogemus seegi. Tavaliselt kasutan Burda lõikeid, kus pole õmblusvarusid lisatud.  Lõige, mida kasutasin on sama, kui ajakirja esikaanel kirju kleit. Ühe lõike põhjal on võimalik õmmelda neli erinevat kleit, osadel ülemine osa hõlmik. Mina tegin ka seelikuosa hõlmiku. Vööd ei teinud, kinnitus on vööjoonel kahe nööbiga. Lisasin ka taskud küljeõmblustesse. Serv on kanditud musta lükra moodi kangaga, mis imiteerib nahka. 

Harutamist oli omajagu. Tulemust hindan "neljaga" ;)

Ottobre Design 2/2014, pattern number 12.

 I cut this dress out before my vacation in Estonia, however I did not get it sewn up and so it remained incomplete until recently. English  summers do not allow a lot of days when you can wear a summer dress.. Now, before my next holiday, I finally had a reason to finish it. Due to the situation of we three sisters finding ourselves in different countries. we decided to spend our holiday together in Tenerife and that surely demanded a new dress for me. Fortunately, there was half the job done already. 
I chose a floral pattern which I thought was charming if a bit vintage. The flowers looked as if they were a water colour painting. I was so taken by the pattern I hadn't even thought about how difficult it would be to sew up such a thin and stretchy fabric. The fabric I chose from Abakhan seemed to have small holes in it so I chose a simple pattern so that they did not become a problem. The original plan was to make the dress with pockets like on the pattern but it proved to be really difficult with the stretchy fabric to do this so I omitted them. I added a lining of polyester to the skirt, which I cut with a diagonal bias. Lining made the skirt heavy which stretched the bodice slightly which I quite like. I will definitely sew this pattern again but with the original pockets included.

Kleidi lõikasin välja juba enne oma Eesti-puhkust, aga valmis ei saanud ja seisma ta jäi. Inglismaa suves pole just palju päevi, millal seda kanda. Nüüd, enne uut puhkust, oli põhjust lõpuks kleit kokku õmmelda.  Elukäänakute tõttu elame me, kolm õde, erinevates riikides. Otsustasime koos veeta puhkuse Tenerifel ja selleks on ju ometi uut kleiti tarvis. Õnneks oli pool tööd tehtud.

Lilleline trikotaaź võlus oma mustriga, mis minu silmis näis pisut vintaaź. Lilled oleks kui vesivärvidega maalitud. Mustrist pimestatud, ei mõelnud ma muidugi, kuidas sellist kerget õhukest trikotaaźi õmmelda. Lisaks avastasin lõikama asudes ehmatusega, et riides oli hulgaliselt pisikesi, nööpnõelapea suurusi augukesi. Abakhani kaalukangastes esineb tihti praaki. Valisin seega vähem kangast nõudva lõike. Vist õnnestus lõigata nii, et augukesed jäid välja. Esialgne plaan oli teha ka taskud, nagu lõikel antud. Sellest mõttest loobusin peagi, niigi oli keeruline seda õhukest, igatpidi venivat kangast õmmelda. Alumisele osale lisasin polüester voodri, mille lõikasin diagonaalis, et veniks trikotaaźiga kaasa. Vooder muudab seelikuosa raskemaks, ning venitab kehaosa pikemaks. Mulle see isegi meeldib, et kleit on nüüd pikendatud pihaga.

Iseenesest ju lihtne lõige, ilmselt õmblen seda veel. Tahaks ikka taskutega varianti ka proovida.

Burda Style 5/2014 Dress Pattern Number 106.

I sewed this dress before my holiday and wore it several times whilst in Estonia. Unfortunately I did not take or get any photographs taken of me wearing it there.

The pattern is from Burda but I enhanced it a little bit. The dress has a draped cowl neckline and the gathering continues on to the sleeves.

The material is a four way stretchy cotton knit fabric and the dress is cut from the fabric cross-ways due to the print. Surprisingly, without setting, it turned out that the printed pattern fits on the dress very well; I like the red spots on the sides.

The dress length is dictated by the width of the fabric and I did not dare cut any pattern off. I top stitched the sleeves and the hem with a twin needle and the fabric is so broad that I decided to go for the multi coloured stitching and I threaded one needle with green thread and the other with purple.

I may call it the Parrot Dress but I love it!

Kleit valmis juba enne puhkust ja kandsin ka mitu korda, kuid pildid jäid millegipärast tegemata. Peab jälle leppima minu abitute katsetega iseendast pilti teha. Fotoka panin laua peale, kuid peaks vist veidi kõrgemale sättima? 

Lõiget valisin pikalt. Otsustavaks sai kanga muster, tundus, et mida lihtsam lõige, seda parem. Maikuu Burdast leidsin sobiva mudeli, kuid pidin seda natuke suurendama, ei saa ju suurusnumbrit usaldada. Langeva kaelusega esiosa on kergelt kroogitud. Omapära lisab lõikele, et krooked on ka varruka esiosal. Materjaliks on neljapidi veniv puuvillane trikotaaź. Kleit on lõigatud ristipidi kangast, tulenevalt mustrist. Sättisin kangast peegli ees nii- ja naapidi, et näha, milline mustriosa keskele sobiks. Välja lõikama hakates aga ei jälginud mustrit üldse, kartuses, et kangast ei jätku. Hakkasin lihtsalt otsast lõikeid peale sättima ja lõikama. Üllatuseks selgus, et muster paigutus väga hästi, mulle meeldivad need punased laigud külgedel. Kleidi pikkuse dikteeris kanga laius, ei raatsinud midagi maha lõigata. Kaelus kippus materjali raskuse tõttu üsna suureks venima, seetõttu ma kaelusekanti alla ei pööranud. Kandi sisse ajasin veel ultusäärest lõigatud riba tugevuse andmiseks. Varrukaotsad ja allääre teppisin pealt topeltnõelaga. Kangas on nii kirju, et otsustasin ka tepingud kirjud teha, ning panin ühte nõela rohelise niidi, teise lilla. 

Kirju kui papagoi, kuid mulle meeldib! Peaks seda vist Papagoikleidiks kutsuma :)

First of the Summer dresses. Selle suve esimene kleit.

While shopping for materials at Abakhan Fabrics, I sometimes see some quite fancy knit fabric remnants being sold by the weight. This particular fabric caught my eye straight away. I didn’t mind that somebody had already cut a sleeve out of it, there was still enough left for me to sew a dress.

The dress pattern is from Burda Style magazine 9/2013 number 135. I have used this pattern once before.  This time I had to add a bit of black knit as I was limited by how much main fabric I had. It still matches well though.


If you are wondering why I am holding my mobile phone in my hand. I have the facility on my digital camera to use my smart phone as a remote control which makes it quite handy for me to take photos of myself.

Abakhan'i kaalukangastes sobrades leian ikka vahel mõne toreda jupi trikotaaźi. See muster meeldis kohe esimesest silmapilgust. Ei lugenud ka see, et keegi oli kanganurgast juba varrukajao välja lõiganud. Jätkus minulegi, kuigi napilt. Seetõttu ei tulnud esiosa kangast välja ja pidin jupitama. Päris lapitööd teha ei tahtnud, seega võtsin musta trikotaaźi lisaks. Sobib ju küll? 

Kleidi lõige on Burda Style 9/2013 nr. 135.
Olen seda ka varem kasutanud.

Ja kui imestad, miks mul telefon käes peab olema, siis seda kasutan, kui kaugjuhtimispulti. Mugav ise endast pilti teha.

Dressing Gown. Uus hommikumantel.

My new dressing gown was completed long before the dresses from my previous post and was the first garment I have sewn completely using my overlocker. I got really excited about it and kept looking on internet tutorials about different techniques on how to get the most out of this machine. It turns out that there are a number of techniques to use it for, not just hemming. If anyone has any good tips, suggestions, or links to tutorials, all are welcome!

I did not have a pattern for a dressing gown and since it is quite an easy, loose piece of clothing, I decided to take a pattern from an old bathrobe. The material I got was a thinner, highly stretchable jersey fabric. All the seams are done by my overlocker, even sleeve cuffs, collar and hem. I am quite happy with my first attempt and will sew a warm dressing gown for winter as well.

Hommikumantel valmis tegelikult ammu enne kleite ja oli mu esimene overlokiga õmmeldud riideese üldse. Sattusin overlokist tõelisse vaimustusse ja muudkui otsisin  internetist õpetusi, mida selle masinaga veel teha saab. Selgus, et võimalusi oma hulga rohkem, kui lihtsalt ääristamine. Kui kellelgi on häid nippe, soovitusi või linke, siis kõik on teretulnud!

Hommikumantli lõiget mul polnud. Kuna see on üsna lihtne, avar rõivatükk, siis otsustasin lõike võtta vana hommikumantli pealt. Materjaliks oli õhem, hästi veniv trikotaaź. Kõik õmblused tegin overlokiga, nii varruka mansetid, hõlma katteriided, krae kui ka aluääre. Ainult taskutega läks seekord pahasti. Ma ei tahtnud väga venivale riidele taskuid peale õmmelda tavamasinaga. Üritasin teha taskud küljeõmblustesse, kuid said liiga madalale. Overloki õmblust harutada venivalt riidelt pole ka mingi lõbu, seetõttu tegin hoopis ilma taskuteta.

Kindlasti õmblen ka soojema hommikumantli. Kui sul on samuti soov õmmelda oma vana hommikumantli järgi uus, kuid julgusest jääb puudu, võime teha seda koos. Olen nõus oma kogemusi jagama ja töökäiku lähemalt kirjeldama. Ma pole küll professionaal, kuid kogemust on omajagu. Sama tulemuse saab ka tavaõmblusmasinaga. Ainus soovitus oleks mitte liiga venivat kangast valida.  

Mina olen igatahes kudupisikule lisaks nüüd jälle ka õmbluspisikusse nakatunud :)

Summer Dresses in September.

For this year’s vacation we unfortunately had to wait until the last week of September. However Mallorca indulged us with temperatures of 26 to 28 degrees, warm seas and delicious food.

An opportunity to explore the island thoroughly didn’t arise as the temperatures didn’t allow us to stray too far; however on one day we did take a walk to the old town of Alcudia, an ancient walled town which reminded me a bit of old Tallinn with its narrow streets and city walls, just in a lighter colour. 

Selleaastane suvepuhkus jõudis kätte alles septembri lõpus. Mallorca hellitas meid 26-28 kraadise palavuse, sooja merevee ja maitsva toiduga. Saarega tutvumine jäi napiks, sest sellise palavusega ei kutsu eriti ringi käima. Siiski võtsime ükspäev ette jalutuskäigu Alcudia vanalinna, mis meenutas natuke Tallinna oma kitsaste tänavate ja linnamüüriga, ainult et märksa heledamates värvitoonides.

On one day during the holiday we took an organised trip which included amongst other locations a visit to the Majorica Pearl Factory at Manacor where we were promised an opportunity to see the production of cultured pearls. What we actually saw was not pearls being extracted from oyster shells but ‘pearls’ being manufactured from start to finish. The famous Mallorca pearls are actually glass beads which are dipped in a ‘secret’ pearl essence – made from shells to form the pearl like texture. In a demonstration, we saw one lady making the glass beads from opalescent glass, another sorting the pearls ready for stringing and a third knotting pearl necklaces. The rest of the exhibition area was just two floors of a shopping opportunity to buy fake pearl jewellery. Advertising offered the opportunity to buy organic pearls but there was nothing in the process we saw that would suggest these are nothing but manufactured pearls.

Teisel päeval võtsime ette reisi idarannikule ja koobastesse. Esimene peatus tehti Manacor’i pärlivabrikus. Lubati näidata pärlite tootmist. Lootsin näha, kuidas pärle austrikarpidest välja nopitakse, kuid pidin pettuma. Kuulsad Mallorca pärlid on tegelikult klaaspärlid, mis kaetakse salajase meetodiga merekarpidest saadud pärli sarnase kihiga. Tootmise poolelt oli näha üks naine, kes sulatas oonüksklaasist pulgast pärle, teine ajas juba pärlikihiga kaetud pärle nööri otsa ja kolmas sõlmis keesid. Ülejäänud osa kahest korrusest oli lihtsalt 

(võlts-) pärlipood. Reklaam lubas orgaanilisi pärle, kuid ju oli trükiviga, sest tegemist on mitte-orgaaniliste pärlitega nagu kirjas ka Wikipedia's. 

The next stop on this tour for us was a visit to the Dragon Caves or Cuevas del Drach nd these are really worth a visit. Majorca has a number of these caves but this one is the most popular.

A 1.2 km downwards walk through large and small caves and lots of stalagmites and stalactites leads to Europe’s largest underground lake where we were treated to a classical music concert performed by musicians on illuminated boats followed by a trip on a boat across the lakes to the point of departure where we climbed out of the caves.

The only downside to this experience was the number of visitors particularly the ones who ignored the request not to take photos or video during the classical concert.

Mallorca is a real tourist island that has a population of 980,000 of which approximately 95% are associated with tourism.

There is really no other industry and they import almost everything and during the height of the holiday season there are 10,000,000 visitors per week to the island meaning there is a ratio per capita of 10:1.

Edasi läks sõit koobastesse. Koopaid on Mallorcal rohkesti. Draakonikoopad, Cuevas del Drach,

on tõesti väärt külastamist! 1,2 kilomeetrine jalutuskäik koobastes täis miljoneid stalaktiite ja stalakmiite jõuab välja Euroopa suurima maa-aluse järveni. Järvel liuglevad valgustatud paadid ja kostab klassikaline muusika. Lõpuks saime ka ise teha lühikese paadisõidu järvel. Imeline kogemus! Ainsaks segavaks teguriks oli inimeste rohkus, eriti kui nad ei saanud aru, et oli keelatud t a pilti kontserdi ajal.

Mallorca on tõeline turismisaar. 95% elanikest on seotud turismitööstusega.  Neil peaaegu et puudub muu tööstus, kõike imporditakse. Tipp-hooajal saabub saarele 10 miljonit turisti nädalas, st 10 turisti iga elaniku kohta!

For the vacation I sewed two dresses and a skirt from jersey fabric and I am so happy I had bought an over-locking sewing machine, one of the best purchases I’ve made.

For sleeveless dress I used the under dress pattern, number 128 from Burda Style magazine 6/2013.
The yoke dress pattern is from Burda Style 9/2013 number 135 and the skirt is simply cut using another skirt as a template.

Puhkuse tarbeks õmblesin endale trikotaaźist kaks kleiti ja seeliku. Oi, ma olen rahul, et overlocki ostsin, üks parimaid oste J . Varem olen tavamasinaga trikotaaźi õmmelnud küll, saab ju hakkama sik-saki või nn vale-overlock pistega õmmeldes, kuid overlockiga on tunduvalt mugavam ja korrektsem.

Varrukateta kleidi jaoks kasutasin aluskleidi lõiget nr. 128, Burda Style 6/2013.

Passega kleidi lõige on Burda Style 9/2013 nr. 135.

Seeliku passe lõikasin vaba käega välja teise seeliku järgi, alumina osa sirge, lõhikuga küljel.

Tuunika Espresso.

Esimene kord kududa otsapandud varrukatega kehakatet õmblusteta, ülevalt alla. Varrukad said kootud käeaugust üleskorjatud silmustest, kasutades lühendatud ridu. Lõnga oli vähe ja väga paksu kudumit ei soovinud, seetõttu valisin pitsilise mustri. Muster jälle raamatust 250 Knitting Patterns by Hitomi Shida, nr. 153. Alumine osa omaleiutatud, lihtsalt kordab kahte rida. Kudusin, kuni lõnga jätkus. Mõnus kudumine oli!


Ootasin vaba päeva, et õues pilte teha, kuid täna hakkas hoopis vihma sadama.

Lõng Wendy Mode DK, 5,5 tokki, 267 gr.
Vardad 4 mm, varruka- ja kaeluse äärel 3,5 mm.
Vöö on kootud sukavarrastel nr. 3,5. Lõin üles kolm silma, lükkasin varda teise otsa, kudusin läbi, jälle lükkasin ja kudusin jne. Lõng läheb ühe rea lõpust teise algusesse tagant poolt. Moodustub kena nöör, lõngajookse ei märka.

Saturday In The Park Perfect Dress

Nii ongi, Saturday In The Park Perfect Dress Stefanie Japel'i raamatust "Fitted Knits". Varda-lõnga info Raverly's. Ma tõesti loodan, et ikka on paras ja sobib. Kudusin kleidi tütrele, ees ainult kolm mõõtu. Ja paremaid pilte ka ei tule. Modelli polnud, ilm oli vihmane ja kleit oli vaja kiiresti teele saata "seitsme maa ja mere" taha :) Nüüd jääb ainult pöialt pidada, et jõuaks ikka sünnipäevaks kohale!

Väike kaitseingel ka kaasa. Panen pildi üles, sest olen 99,9% kindel, et K. siia ei piilu!