Crazy Patchwork or Something from Nothing. Hull lapitöö ehk Mittemillestki midagi.

This story began nearly a year ago when I went on holiday to Majorca and saw garments sewn in patchwork from sweatshirt fabric on sale. I loved them a lot and took pictures of them to gather ideas. Unfortunately the photos have now gone to the place in the sky when a hard drive crashes irreparably. That did not hold me back and I put the ever-expanding bag of scraps left over from various sewing projects in good use. I did not have a firm plan for how to set the patches and decided not to follow any particular rules and take it easy by just experimenting. I poured pile of rags on the floor and started to pick them one-by-one, sewing them together with overlocker. I tried to use different pattern material as they are sewn together. All scraps were from knitted fabrics, but they differ in thickness and stretch ability.

What I learned was:

- One patchwork shirt takes more time to make than three ordinary shirts.

- Bag of scraps contents hardly reduce.

- Very tiny patches are not a good choice for this technique.

- Four-ways stretch materials are the best, they do not go wavy so easily, as can happen in two ways-stretchable

- Sew several smaller collages at first, connected together later.

- I used three-needle stitch for the patchwork and sew left sides together, so seam is on right side.

- The blouse is stitched together right sides together as usual using four-thread stitch

- I use a very fine crochet hook to feed the thread chain back into the stitching, just need to be careful not to catch sewing. The best result is to feed it back between two layers of the fabric.

- I use a crochet hook instead of tweezers when threading lower looper.

- An iron is your best friend 

 

See lugu sai algus ligi aasta tagasi, kui Mallorcal puhkamas käisin ja trikotaaźist lapitatud jakke-pluuse müügil nägin. Pildistasin neid üles ideede kogumiseks, kuid fotod on nüüdseks läinud kõige kaduva teed koos kõvakettaga. Ega see mind tagasi ei hoidnud ja aina paisuv õmblusjääkide kott pani tegutsema. Mingit kindlat plaani, kuidas lappe sättida, mul polnud. Otsustasin, et ei jälgi mingeid reegleid. Valasin lapid põrandale hunnikusse ja hakkasin aga pihta, overlokiga lappe kokku vuristama. Püüdsin küll jälgida, et erinevad mustrid satuks kõrvuti. Kasutasin ainult trikotaaźi, kuid need olid erivena paksuse ja venivusega.

Mida ma õppisin selle töö käigus:

•           Üks kokkulapitatud särk võtab rohkem aega, kui kolm tavalist kokku
•           Lapikoti sisu eriti ei vähenenud
•          Väga pisikesi lappe ei tasu kasutada selle tehnika jaoks
•          Neljapidi venivad materjalid on parimad, ei jää kiskuma, nagu kahtpidi venivaga võib juhtuda
•          Õmble mitu väiksemat kollaaźi, hiljem ühenda kokku
•             Lapitöö-osa on overlokitatud kokku paremalt poolt kolmeniidilise õmblusega. Kui juhtud vea  tegema ja mõni õmblus satub sissepoole, pole ka hullu midagi.
•              Pluus on kokku õmmeldud pahemalt poolt nagu tavaliselt, neljaniidiline õmblus
•             Niidiotsad said enamasti kõik järgmise õmbluse poolt maha lõigatud, eks näis, kuidas pesus vastu  peab
•             Mõned niidiotsad tuli ka sisse ajada. Selleks on mõnus kasutada peenikest heegelnõela, mis on      muuseas suureks abiks ka overloki niidistamisel. Tuleb olla ettevaatlik, et konks õmblusse kinni    ei jääks. Hea, kui õnnestub niidiotsad kahe kangakihi vahele tõmmata. 
•       Triikraud on hea abimees 

Lisan veel ühe märkuse, mille esialgu unustasin.Lappe ma parajaks ei lõiganud. Vajadusel lõikas overlok jupi maha.