Thank You, dear Martaberta! Suur tänu, kallis Martaberta!

I was quite amazed when I first moved to the UK how people I didn't know at all were talking to me. I went to a bank to open a bank account and a form was handed to me - 'sign this please, darling.' I handed it back - 'Thank you, that is lovely!' I can hear 'dear', 'darling' and 'sweetheart' at work, supermarkets, everywhere! Being an Estonian I was used to more formal language. 

But now I've got used to it. Some days ago I got a lovely gift from my virtual friend  Martaberta who was celebrating her blog anniversary and I want to say: Dear Martaberta!  It is really a lovely gift and I very much appreciate it. Thank you so much!

Üks asi, mis mind üllatas, kolides elama Ühendkuningriiki, oli viis, kuidas minu poole pöördusid võhivõõrad inimesed. Pangakontot avades ulatati dokument sõnadega: Kirjutage palun allkiri, kallis. Tagastatud paber võetakse vastu: Tänan, see on armas! Sama kordub poes, tööl, igalpool. Esialgu tundus pisut kummaline. Eestlasena olen harjunud palju ametlikuma suhtlemisega. 

Aastate jooksul on komme külge jäänud, ja nii tahangi tänada armast virtuaalset sõpra Martabertat toreda üllatuskingituse eest tema blogi aastapäeva puhul. Kallis Martaberta, suur tänu toreda kingituse eest! Lase ikka sõrmedel nobedasti joosta nii arvutiklahvidel kui ka vardaid käes hoides. Aitäh!