Some weeks ago I started a Mystery Socks knit-along in the
Estonian handicraft forum Isetegija. Now is the time to reveal the mystery. The
secret of this MKAL is that not all of the participants knitted the same
pattern. There were all together seven different stitch patterns sent out and each
knitter got just one pattern. No one knew before that there were seven patterns
and will discover the secret now by uploading the photos.
Preparing for the MKAL, I knitted up three pairs of socks but ran
out of a sock-knitting mood for a while. So I decided to knit some mobile phone
cosies to test the other four stitch patterns. My friends and family should be
prepared to get these as gifts soon!
For more photos and information about the yarn and needles please
take a look at my Ravelry projects.
Mõni aeg tagasi ilmus selline kuulutus Isetegija foorumis:
ESSS on eriti salajane kooskudumine, millist
pole enne nähtud! Koome suure saladuskatte all!
Iga osavõtja saab oma postkasti ühe mustri
skeemi ja koob selle mustriga sokisääred. Kõik muu sokikudumisse puutuv on
vaba, kood nagu ise soovid, alates varbast, kannast või säärest.
Sokkide valmimise
tähtaeg on 1. märts. Enne seda kuupäeva palun mitte näidata ei oma poolikut ega
ka valmis tööd. Tähtis on hoida saladust, sest lõpus ootab ees üllatus!
Nüüd on siis lõpuks käes see aeg, kui toimub sokinäitus ja saladus/üllatus tuleb päevavalgele!
Lugu, mis
selle salakudumiseni viis, on aga järgmine.
Leidsin oma
sokilõngade hulgas mõned üksikud tokid kirjut sokilõnga. Millalgi olin nad
ostnud, pimestatuna värvidemängust, mõtlemata, et 50 grammist sokipaari välja
ei tule. No mida siis teha nende üksikute õnnetute tokkidega? Siit liikus mõte
edasi ja sündis idee kasutada ühevärvilist kontrastset lõnga, kudumaks
mustrilised sokisääred, mis tõmbavad pilgu endale. Sirvisin oma mustriraamatuid
ja pilk jäi pidama kahevärvilistel palmikutel, need tundusid efektsed ja pisut
erilised. Pole vist eriti levinud mustrid, sest leidsin neid peamiselt ühest
raamatust. Ka netiotsing ei toonud palju lisa. Venekeelses Võlukera raamatus oli valik üsna lai, tahtsin kohe mitut mustrit proovida. Tore on nende mustrite juures see, et korraga kootakse ainult ühe lõngaga, teine jääb ootele. Tekkis väike hasart, kas saan ühest tokist sokilõngast ja mujal ülejäänud kontrastsest lõngast sokipaari valmis. Alustasin sokikudumist oma lemmikviisil, varbast, kududes kaht sokki vaheldumisi nii, et ühe soki lõng jooksis toki pealt, teise soki lõng toki seest. Niiviisi jätkus lõnga kummalegi sokile võrdselt. Kindlasti koon neid mustreid edaspidigi.
Mul on viimastel kuudel õnnestunud Isetegijas mõned salakudumised käima lükata. Nii tekkis esimese
sokipaari kudumisel mõte, et sellist toredat mustrit võiks teistegagi jagada.
Olin ju enda jaoks skeemi ringselt kudumiseks ümber teinud ja lisanud
soonikutriibud mustrisse.
Vist teise paari
kudumisel tekkis mõte viia läbi hoopis üks eriti salajane sokikudumine, kus
osavõtjad saavad erinevad mustriskeemid, ning ei tea seda ise ette. Kui siis
kõik ühel ja samal päeval oma sokid näitusele panevad, oleks see vahva üllatus! Idee võlus mind üha enam. Plaan oli kõik mustrid ise enne läbi kududa ja ilusasti kirja panna. Lõpuks oli kolm paari sokke valmis ja väike sokikudumisetüdimus kallal. Aga mustritest õnneks tüdimust ei tekkinud, neid sai kokku seitse. Et mitte niisama proovilappe teha vehkida, kudusin hoopis mobiilikotikesi. Nii et sõbrad-sugulased, olge valmis mõnda neist omandama ;)
Skeemide kirjapanekul probleeme ei tekkinud, Excel mulle meeldib ja kudumis-sümbolite font oli ka alla-laetud. Millega ma hätta jäin, oli hoopis sokikudumise juhendi kirjapanek. Idee oli kirjutada varbast alustatava soki kudumise juhend. Tuleb välja, et ma ei tea eestikeelseid termineid ja lühendeid! Ise ma koon rohkem peast, kui juhendi järgi, ja kui, siis inglise keeles.
Salakudumise
vedamise käigus juhtus mitmeid apse ka. Mitmel juhul paljastasin rohkem, kui
soovinuks, saates osalejaile ühe mustri asemel kaks-kolm tükki. Järgmine pauk
oli, kui avastasin, et saadetud skeemides olid kudumissümbolid muundunud
tähtedeks. Minu viga jälle, et ei muutnud dokumenti pdf-iks. Siis tundus küll,
et olin liiga suure suutäie ette võtnud ja äpardunud. Õnneks on meil nii vahvad
kudujad, keegi ei pahandanud ja nii mõnigi oli juba ise mõistatuse lahendanud.
Need naised kooks vist hieroglüüfide järgi ka asja valmis :)
Suur tänu
kudujatele, teiega oli tore!