Llandudno ja Conwy.

Aina sajab ja sajab. Kogu Euroopa vaevleb kuumuses, kuid meie siin Põhja-Inglismaal ei tea sest midagi. Lootes, et ehk kogu päeva ei saja, asume teele Wales'i, sihiks Llandudno. Kõigepealt trammiga üles Great Orme tippu. Tramm on vaatamisväärsus omaette! See on ainus UK-s ja üks kolmest maailmas veel säilinud töötavast trammiteest, kus tramm veetakse trossi abil üles mäkke.

Imelised vaated lahele ja linnale! Kahju, et ilm meid ei soosi, nii vahva oleks rohkem ringi käia siin mägisel rannikul. Poolel teel tuleb trammi vahetada ja seda peatust kasutame kohe kõrval asuva pronksiaegse vasekaevanduse külastamiseks. See on pisike, kuid väga huvitav!




Kuidas küll inimesed töötasid ligi neli tuhat aastat tagasi neis äärmiselt kitsastes käikudes küünlavalgel! Tööriistu ju polnud! Käikude lõhkumiseks kaljusse kasutati rannakive ja loomaluid. Osad käigud on imekitsad, kus ainult lapsed said roomata. Juba 5-6 aastased pandi tööle. Kaevandati malahhiiti, millest saab kõrge kuumuse juures vaske sulatada. Käigud olid üheksal tasandil maa-all. Külastajatele on avatud praegu kaks tasandit.


Järgmine sihtkoht on Conwy Castle, Edward I aegne kindlus. Ronime kindlusetornides ja naudime vaateid.




Kindlasti läheme kunagi tagasi, sest nii palju jäi nägemata-käimata.

Pistyll Rhaeadr waterfall.

Eile hommikul säras päike taevas ja tekkis plaan minna randa või mägedesse. Kahjuks pole veel avastanud randa, kus ka ujuda saaks. Niisama luidete vahele pleesitama ka ei tõmmanud. Seega Walesi mägedesse! Sihtkohaks sai valitud
Pistyll Rhaeadr'i juga. Postikood SY10 0BZ Garmin'isse ja minek!
Esimene pilt sai tehtud autoaknast. Lihtsalt nii vahva konvoimasin oli, mis võttis autokolonni sappa ja viis remonditavast lõigust mööda. Hoolimata sellest, et ka foorid olid üles seatud ja raadiosaatjaga mehed passisid mõlemas teelõigu otsas.
Jõudes lõpuks Waterfall Streetile, ütleb Garmin poolel teel, et nüüd pööra teelt välja (kuhu? orgu?) ja oled kohal. Tegelikult tuleb sõita mööda kitsast teed lõpuni, kuni tuleb vastu külalistemaja/teemaja.


Jalge alla saab võetud 8 kilomeetrine matkarada, tõusuga 570 m, ajakuluks on öeldud 3 tundi. Esimene pool teekonnast on laugja tõusuga, mõnus astuda, lammaste määgimine kõrvus ja lambapabulate lõhn ninas. Hmm, näe, kavalad waleslased on traadid mägedesse toonud ja lambad ise vildivad need ära, pärast keera käevõrusid ;)!

Kuna vill vedeleb maas, tekib mõte korjata taskud täis, kes teab, millal kuhugi täidiseks vaja läheb :) Nii see tee kulgeb järvekeseni, kus saab jalgu puhata ja keha kinnitada. Palav on, tundub, et joogivett sai vähe kaasa võetud.

Peale järve läheb asi karmimaks, tõus on kõva, ronid ja puhkad ja lõõtsutad, vahepeal lausa käpuli ronides. Õnn on suur, kui lõpuks tipus, kivikuhila juures oled! Siit võiks veel järgmise tipuni minna, kuid seekord jääb minemata.
Ümberringi on lummavad mäed, nii palju erinevaid siniseid toone, õhku vabadust!

Vasakul mäenõlval on näha tuldud tee. Tagasitee kulgeb mäekuru teisel küljel. Nüüd on aina laskumine, kohati üsna järsk. Millegipärast tundub, et laskumist on rohkem, kui enne oli tõusu?! Õnneks!

Teekonna lõpus on siis see kuulus juga, Walesi kõrgeim. Ülemjooksul on vahvad kärestikud, seejärel kõrge kukkumine. Teemaja asub kohe joa alamjooksul, juga saaks imetleda ka pikka matka ette võtmata. Joa ülemjooksule saamiseks tuleks küll järsk ronimine ette võtta.

Vaade on imeline!

Tagasiteel oskan kusagil valesti ära keerata ja satun tüüpilisele kitsale külateele, hekid ulatuvad teeni ja teine auto pääseb mööda ainult kohas, kus on vastav "tasku". Nagu labürindis sõidaks, vahva ja veidi hirmutav.