Ottobre Design 2/2014, pattern number 12.

 I cut this dress out before my vacation in Estonia, however I did not get it sewn up and so it remained incomplete until recently. English  summers do not allow a lot of days when you can wear a summer dress.. Now, before my next holiday, I finally had a reason to finish it. Due to the situation of we three sisters finding ourselves in different countries. we decided to spend our holiday together in Tenerife and that surely demanded a new dress for me. Fortunately, there was half the job done already. 
I chose a floral pattern which I thought was charming if a bit vintage. The flowers looked as if they were a water colour painting. I was so taken by the pattern I hadn't even thought about how difficult it would be to sew up such a thin and stretchy fabric. The fabric I chose from Abakhan seemed to have small holes in it so I chose a simple pattern so that they did not become a problem. The original plan was to make the dress with pockets like on the pattern but it proved to be really difficult with the stretchy fabric to do this so I omitted them. I added a lining of polyester to the skirt, which I cut with a diagonal bias. Lining made the skirt heavy which stretched the bodice slightly which I quite like. I will definitely sew this pattern again but with the original pockets included.

Kleidi lõikasin välja juba enne oma Eesti-puhkust, aga valmis ei saanud ja seisma ta jäi. Inglismaa suves pole just palju päevi, millal seda kanda. Nüüd, enne uut puhkust, oli põhjust lõpuks kleit kokku õmmelda.  Elukäänakute tõttu elame me, kolm õde, erinevates riikides. Otsustasime koos veeta puhkuse Tenerifel ja selleks on ju ometi uut kleiti tarvis. Õnneks oli pool tööd tehtud.

Lilleline trikotaaź võlus oma mustriga, mis minu silmis näis pisut vintaaź. Lilled oleks kui vesivärvidega maalitud. Mustrist pimestatud, ei mõelnud ma muidugi, kuidas sellist kerget õhukest trikotaaźi õmmelda. Lisaks avastasin lõikama asudes ehmatusega, et riides oli hulgaliselt pisikesi, nööpnõelapea suurusi augukesi. Abakhani kaalukangastes esineb tihti praaki. Valisin seega vähem kangast nõudva lõike. Vist õnnestus lõigata nii, et augukesed jäid välja. Esialgne plaan oli teha ka taskud, nagu lõikel antud. Sellest mõttest loobusin peagi, niigi oli keeruline seda õhukest, igatpidi venivat kangast õmmelda. Alumisele osale lisasin polüester voodri, mille lõikasin diagonaalis, et veniks trikotaaźiga kaasa. Vooder muudab seelikuosa raskemaks, ning venitab kehaosa pikemaks. Mulle see isegi meeldib, et kleit on nüüd pikendatud pihaga.

Iseenesest ju lihtne lõige, ilmselt õmblen seda veel. Tahaks ikka taskutega varianti ka proovida.