Vintage Sweater.

 I made a proposal in the handicraft forum Isetegija to make something vintage together. I had 

some immediate thoughts to knit a sweater from the book  A Stitch in Time Vol.1 . This book has plenty of patterns from the years 1920-1949 and I selected to knit a sweater with the original name of An Attractive Lacy Jumper, a copy of which bears the name of Ena's Sweater in the book. This was supposed to be quick and trouble-free knitting. When starting to knit a raglan sweater it is natural for me to do it from the top down in one piece. Participating in the vintage project I decided to knit the traditional way, bottom-up for the reason that pattern would otherwise be upside down. However, I could not resist the temptation to knit in the round and not separate body pieces. I ordered the same yarn as the instructions given, I grabbed the same number of needles and the work began. The instructions called for eight 25-gram skeins of yarn and I thought it might be not enough. Therefore, just in case, I decided to start knitting from pattern and knit the ribbing later on from top to bottom. That seemed a better option in case of a yarn shortage. I used magic cast on from Knitty and I knitted one pattern repeat following the smallest size given, and surprise, surprise, one skein yarn was almost finished and the jumper was way too wide! Given tension was 28 stitches which equals 10 cm, but I had 28 equaling 14.5 cm! Reluctantly I frogged up and started again. A second attempt was just wide and the quantity of yarn usage was still unsure. I did not want to order more yarn, because you never know whether it is from the same batch and to I would have to pay for postage again. On the third attempt I knitted 12 repeats instead of 17 and it was fine. There are no press studs on the shoulders but buttons are sewn on.

To cast on the sleeve I used the Garnstudio video Cast on for rib.
Yarn Jamieson & Smith 2 Ply Jumper Weight 200 gr.
Needles for rib 2.75 mm, 3 mm for main body.

Ravelry

 Kui Isetegija foorumis TK Vintage projekti välja pakkusin, oli mul kohe mõtteis kududa kampsun raamatust A Stitch in Time Vol.1  Selles raamatus on rohkelt aastaist 1920-1949  pärit mudeleid. Valituks osutus originaalnimega An Attractive Lacy Jumper, mille koopia kannab nime Ena’s Sweater. Idee järgi pidi sellest saama kiire ja muretu kudumine. Hakates kuduma raglaankampsunit on minu jaoks loomulik teha seda ülalt alla ühes tükis. Osaledes Vintage projektis otsustasin kududa traditsiooniliselt alt üles, ja teine põhjus, et muster oleks muidu tagurpidi jäänud. Siiski ei suutnud ma vastu panna kiusatusele kududa kehaosa ringselt. Tavaliselt ma ei koo õpetuse järgi, vaid omast peast. Seekord tellisin sama lõnga, kui oli juhendis antud, haarasin sama number vardad ja töö algas. Juhend nägi ette kaheksa 25-grammist tokki lõnga. Mulle tundus seda vähe. Seetõttu otsustasin igaks juhuks alustada mustri kudumisest, et hiljem kududa soonik otsa ülevalt alla. Nii tundus parem juhuks, kui lõnga napib. Silmuste ülesloomiseks kasutasin seda Knitty  maagilist võtet.

 Kudusin  ühe mustrikorra kõige väiksema suuruse järgi ära, ja üllatus-üllatus, üks tokk lõnga peaaegu otsas ja kampsun ilmatuma lai! Juhendi järgi pidi 28 silma = 10 cm, aga mul oli 28 silma = 14,5 cm! Harutasin üles ja alustasin uuesti. Ka teisel katsel sai pisut lai ja lõnga koguse suhtes kahtlesin ikka veel. Juurde tellida ka ei tahtnud, sest mine tea, kas on samast partiist ja postikulu tuleb ka topelt. Kolmandal katsel kudusin raamatus ettenähtud 17 mustrikorra asemel 12, see sobis hästi. Varruka-avad ja varrukad kudusin ka omamoodi. Silmuseid oli mul nagunii vähem ja nii laiu õlgu, kui raamatus oleval kampsunil (minuarvates on see liiga lai modellile), ma ka ei tahtnud. Kehaosa soonik sai seega hiljem otsa kootud ja nõelaga lõpetatud. Õlale trukke ei pannud, sest pea mahtus kaelusest läbi. Nööbid on niisama ilu jaoks peale õmmeldud.

Varruka alustamiseks kasutasin Garnstudio  lehelt sooniku ülesloomivõtet, video Cast on for rib.

Lõng Jamieson & Smith 2 Ply Jumper Weight 200 gr.

Vardad soonikule 2,75 mm, kehaosale 3 mm.

Dressing Gown. Uus hommikumantel.

My new dressing gown was completed long before the dresses from my previous post and was the first garment I have sewn completely using my overlocker. I got really excited about it and kept looking on internet tutorials about different techniques on how to get the most out of this machine. It turns out that there are a number of techniques to use it for, not just hemming. If anyone has any good tips, suggestions, or links to tutorials, all are welcome!

I did not have a pattern for a dressing gown and since it is quite an easy, loose piece of clothing, I decided to take a pattern from an old bathrobe. The material I got was a thinner, highly stretchable jersey fabric. All the seams are done by my overlocker, even sleeve cuffs, collar and hem. I am quite happy with my first attempt and will sew a warm dressing gown for winter as well.

Hommikumantel valmis tegelikult ammu enne kleite ja oli mu esimene overlokiga õmmeldud riideese üldse. Sattusin overlokist tõelisse vaimustusse ja muudkui otsisin  internetist õpetusi, mida selle masinaga veel teha saab. Selgus, et võimalusi oma hulga rohkem, kui lihtsalt ääristamine. Kui kellelgi on häid nippe, soovitusi või linke, siis kõik on teretulnud!

Hommikumantli lõiget mul polnud. Kuna see on üsna lihtne, avar rõivatükk, siis otsustasin lõike võtta vana hommikumantli pealt. Materjaliks oli õhem, hästi veniv trikotaaź. Kõik õmblused tegin overlokiga, nii varruka mansetid, hõlma katteriided, krae kui ka aluääre. Ainult taskutega läks seekord pahasti. Ma ei tahtnud väga venivale riidele taskuid peale õmmelda tavamasinaga. Üritasin teha taskud küljeõmblustesse, kuid said liiga madalale. Overloki õmblust harutada venivalt riidelt pole ka mingi lõbu, seetõttu tegin hoopis ilma taskuteta.

Kindlasti õmblen ka soojema hommikumantli. Kui sul on samuti soov õmmelda oma vana hommikumantli järgi uus, kuid julgusest jääb puudu, võime teha seda koos. Olen nõus oma kogemusi jagama ja töökäiku lähemalt kirjeldama. Ma pole küll professionaal, kuid kogemust on omajagu. Sama tulemuse saab ka tavaõmblusmasinaga. Ainus soovitus oleks mitte liiga venivat kangast valida.  

Mina olen igatahes kudupisikule lisaks nüüd jälle ka õmbluspisikusse nakatunud :)

Replay the draw. Kordusloosimine.

It is a month since I announced the winner of my blog anniversary giveaway. Unfortunately the winner has not contacted me. So I drew a new winner.

And the lucky winner is number 4, Piret! 

Congratulations!

 Kuu aega tagasi kuulutasin välja loosivõitja. Kahjuks pole Kadri ühendust võtnud ja ma ei oska teda kusagilt leida ka. Seetõttu loosin välja uue võitja, ja selleks on number 4, Piret!

Palju õnne!

Palun  saada oma kontaktandmed minu profiilis olevale e-mailile või jäta siia kommentaaridesse.

Summer Dresses in September.

For this year’s vacation we unfortunately had to wait until the last week of September. However Mallorca indulged us with temperatures of 26 to 28 degrees, warm seas and delicious food.

An opportunity to explore the island thoroughly didn’t arise as the temperatures didn’t allow us to stray too far; however on one day we did take a walk to the old town of Alcudia, an ancient walled town which reminded me a bit of old Tallinn with its narrow streets and city walls, just in a lighter colour. 

Selleaastane suvepuhkus jõudis kätte alles septembri lõpus. Mallorca hellitas meid 26-28 kraadise palavuse, sooja merevee ja maitsva toiduga. Saarega tutvumine jäi napiks, sest sellise palavusega ei kutsu eriti ringi käima. Siiski võtsime ükspäev ette jalutuskäigu Alcudia vanalinna, mis meenutas natuke Tallinna oma kitsaste tänavate ja linnamüüriga, ainult et märksa heledamates värvitoonides.

On one day during the holiday we took an organised trip which included amongst other locations a visit to the Majorica Pearl Factory at Manacor where we were promised an opportunity to see the production of cultured pearls. What we actually saw was not pearls being extracted from oyster shells but ‘pearls’ being manufactured from start to finish. The famous Mallorca pearls are actually glass beads which are dipped in a ‘secret’ pearl essence – made from shells to form the pearl like texture. In a demonstration, we saw one lady making the glass beads from opalescent glass, another sorting the pearls ready for stringing and a third knotting pearl necklaces. The rest of the exhibition area was just two floors of a shopping opportunity to buy fake pearl jewellery. Advertising offered the opportunity to buy organic pearls but there was nothing in the process we saw that would suggest these are nothing but manufactured pearls.

Teisel päeval võtsime ette reisi idarannikule ja koobastesse. Esimene peatus tehti Manacor’i pärlivabrikus. Lubati näidata pärlite tootmist. Lootsin näha, kuidas pärle austrikarpidest välja nopitakse, kuid pidin pettuma. Kuulsad Mallorca pärlid on tegelikult klaaspärlid, mis kaetakse salajase meetodiga merekarpidest saadud pärli sarnase kihiga. Tootmise poolelt oli näha üks naine, kes sulatas oonüksklaasist pulgast pärle, teine ajas juba pärlikihiga kaetud pärle nööri otsa ja kolmas sõlmis keesid. Ülejäänud osa kahest korrusest oli lihtsalt 

(võlts-) pärlipood. Reklaam lubas orgaanilisi pärle, kuid ju oli trükiviga, sest tegemist on mitte-orgaaniliste pärlitega nagu kirjas ka Wikipedia's. 

The next stop on this tour for us was a visit to the Dragon Caves or Cuevas del Drach nd these are really worth a visit. Majorca has a number of these caves but this one is the most popular.

A 1.2 km downwards walk through large and small caves and lots of stalagmites and stalactites leads to Europe’s largest underground lake where we were treated to a classical music concert performed by musicians on illuminated boats followed by a trip on a boat across the lakes to the point of departure where we climbed out of the caves.

The only downside to this experience was the number of visitors particularly the ones who ignored the request not to take photos or video during the classical concert.

Mallorca is a real tourist island that has a population of 980,000 of which approximately 95% are associated with tourism.

There is really no other industry and they import almost everything and during the height of the holiday season there are 10,000,000 visitors per week to the island meaning there is a ratio per capita of 10:1.

Edasi läks sõit koobastesse. Koopaid on Mallorcal rohkesti. Draakonikoopad, Cuevas del Drach,

on tõesti väärt külastamist! 1,2 kilomeetrine jalutuskäik koobastes täis miljoneid stalaktiite ja stalakmiite jõuab välja Euroopa suurima maa-aluse järveni. Järvel liuglevad valgustatud paadid ja kostab klassikaline muusika. Lõpuks saime ka ise teha lühikese paadisõidu järvel. Imeline kogemus! Ainsaks segavaks teguriks oli inimeste rohkus, eriti kui nad ei saanud aru, et oli keelatud t a pilti kontserdi ajal.

Mallorca on tõeline turismisaar. 95% elanikest on seotud turismitööstusega.  Neil peaaegu et puudub muu tööstus, kõike imporditakse. Tipp-hooajal saabub saarele 10 miljonit turisti nädalas, st 10 turisti iga elaniku kohta!

For the vacation I sewed two dresses and a skirt from jersey fabric and I am so happy I had bought an over-locking sewing machine, one of the best purchases I’ve made.

For sleeveless dress I used the under dress pattern, number 128 from Burda Style magazine 6/2013.
The yoke dress pattern is from Burda Style 9/2013 number 135 and the skirt is simply cut using another skirt as a template.

Puhkuse tarbeks õmblesin endale trikotaaźist kaks kleiti ja seeliku. Oi, ma olen rahul, et overlocki ostsin, üks parimaid oste J . Varem olen tavamasinaga trikotaaźi õmmelnud küll, saab ju hakkama sik-saki või nn vale-overlock pistega õmmeldes, kuid overlockiga on tunduvalt mugavam ja korrektsem.

Varrukateta kleidi jaoks kasutasin aluskleidi lõiget nr. 128, Burda Style 6/2013.

Passega kleidi lõige on Burda Style 9/2013 nr. 135.

Seeliku passe lõikasin vaba käega välja teise seeliku järgi, alumina osa sirge, lõhikuga küljel.